Ajalugu

Prindi

AjaluguSonda vana jaamahoone

Sonda alevik (Sonda mu soodetagune)
Sonda alevikul ei ole pikka ajalugu. Ümbritsetuna neljast suurest soost- Sirtsi, Kuresoo, Muraka raba ja Uljaste soo, jäi metsaküla eemale suurtest teedest.

Erra alevik (Saksa keeles Erras)
Erra asustus kuulub juba väga kaugesse minevikku. Külana on Errat mainitud esmakordselt 1241. a. (Id. Heraes).

Sonda valla territooriumil asuvatest küladest on vanemad Uljaste (1468) ja Satsu (1483) küla, mis on ära märgitud ka Taani Hindamisraamatus. Tõenäoliselt paiknes Uljastel ka muinaslinnus, millest annab tunnistust vallseljak Uljaste linnamägi. Praeguse Sonda maad on kuulunud kahte kihelkonda Viru-Nigula ja Lüganuse.

Aleviku teke on seotud Balti raudtee avamisega 1870.a. 1897.a. ehitati raudteejaam praegusesse asukohta ja seda nimetataksegi teatmeteostes Sonda aleviku kujunemise alguseks. Aastatel 1920-1930 hoogustus ehitustegevus ning anti välja krunte majade ehitamiseks. Tekkis asula oma tööliste, mitmesuguste asjameeste ja antvärkidega. Asula kasvu hoogustas 62,6 km pikk Sonda-Mustvee kitsarööpmeline raudtee, mis valmis 1926.a. Raudtee suleti 1971.a. 1989.a. paigaldasid endised raudteelased selle kohta mälestuskivi. Sondal oli raudteeühendus ka Aseriga, kust toodi tsemenditehase toodangut, et seda suurt raudteed pidi edasi saata.

Tööd on sondalastele andnud metsatööstus. Esimene saeveski kuulus firmale Stakelberg ja Dehn, mille hiljem ostis ärimees Villem Lellep. Saeveski, lauatehas, metsapunkt kuulub nüüd Virumaa Metsatööstus AS-le. 1924.a. moodustati Pada, Erra ja Nüri metsandike baasil Sonda metskond, millega pandi alus ümbruskonna metsade plaanipärasele ja teadlikule majandamisele.